Armastus 2/10.

Pool mu elust kulub ootamise peale.
Ülejäänud pool kulub lootmise peale.
Hirmus.

Ma hakkasin ükspäev mõtlema, et miks siis asjad on nii ja kõige jubedam on see, et ma ei jõudnud mingi loogilise seletuseni.
Ma olen kuulnud piisavalt häid sõnu ja tundnud piisavalt soojust, et ma ei saa lihtsalt aru.
Kas asi on ajas?
Mul on aega piisavalt.
Asi ei saa olla erinevustes.
Me oleme liiga sarnased.
Me usume peaaegu samasid asju.

Ma tahan lihtsalt, et mul oleks keegi, kes mind armastaks sama palju ja samamoodi, kui mina teda.
Aga see keegi... on kadunud.
Mu surm tuleb enne kui tema.
Ja iga harv kord, kui me kohtume, ma kardan tõsimeeli, et see jääb viimaseks.
Elu on ju imelik, kumbki meist võib mingi päev bussi alla jääda.
Absurdne? -Jah, aga mitte võimatu.
Ma tõesti ei taha, et meie eelmine kohtumine jääks viimaseks. Ma kardan.
Tema hirmud on täiesti teistsugused.
Mind vahel öösiti paneb mõtlema, et kas tema ei karda seda, et me enam kunagi ei kohtu.
Kas ta tahab nii?
Aeg saab otsa.
Aga tibuke, armastus ei saa kunagi otsa.
MA ARMASTAN SIND, INGLIKE.
:* :* :*

NP - Nick Cave And The Bad Seeds - God Is In The House(Westside Session)