Alati alatu. + Sketch_

su silmade taga on ääretu laga
su jalgade vahel on taevas

ja iga kord, kui sinuga kohtun
ma kohkun
ja mõistan, et ma olen laevas

miks muidu siis maailm õõtsub ja kõigub?
miks süda hakib ja midagi pulssi lõigub?

kuid kui kasvõi korra suudled mind suule,
siis miski sus peatab mu tormi ja tuule

ja maailm jääb jäätunult seisma
päike jääb aegade lõpuni tõusma

ja kõik muutub kauniks,
kõik muutub valgeks.
tähed leiavad öö su palgelt.

su suu on kui noorkuu,
su juustest on tehtud mu uned.

ma loodan, et ytled veel armastus
enen kui väliselt suren.
ma loodan, et ytled veel "armastan!"
enne kui päriselt suren.

ma loodan et jääd kuni lõpuni mulle,
juhul kui päriselt tuled.

paita mu pead kuni tuleb mul uni,
las su silmades langeda lumi.
ja niikaua, kui elan ja sa pole minu,
sind haledalt endale lunin.

ja lunin seni kuni kostub su hääl
ja ilmselt ka lunima jään
ja lunin seni kuni kostub su hääl
ja su silmades ianult meid näen.

*****************************

ma kummardan sind,
sest sa oled kõrgem
ja suurem
ja tähtsam
ja targem
ja parem.
ja palvetan su poole,
kuni ma kõngen
ja kõngen ma kindlasti,
hiljem või varem.